Meie projektid

Meie projektid

KIK

KIKi toetuste panus keskkonda on väga mitmekülgne — alates puhta joogivee kättesaadavaks tegemisest ja reovee puhastamisest, erinevate loodusobjektide korrastamisest, taastuvenergeetika ning ringmajanduse projektide elluviimisest kuni erinevate uuringute rahastamise, keskkonnateadlikkuse suurendamisega seotud tegevuste ning näiteks loodusmatkade korraldamiseni.  

PRIA

Sillamäe Lasteaias Rukkilill väärtustatakse laste suunamist ümbritsevat maailma märkama, uurima, võimaldades lapsel tajuda maailma erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid.
Olulise osa õppe- ja kasvatustegevusest moodustavad õuesõpe, avastusõpe ja tervist väärtustavate tegevuste läbiviimine.

Iga õppeaastal lasteaed PRIA rahastusel saadud rahastus ja viidud läbi 5-7-aastaste laste rühmadele õppereisid, et lapsed saaksid vahetuid kogemusi ja emotsioone ning kinnistada omandatud teadmisi köögiviljade kasvatamisest ning säiletasest.
Lapsed saavad täiendavaid teadmisi puu- ja köögiviljade kasvatamisest, töötlemisest ja tarbimisest, tervislikust toitumisest.
Tegevuste kaasabil kujundatakse hoidlikku suhtumist loodusesse, toitu ning erinevate maitsete kogemise kaudu kujundatakse tervislikumaid toitumisharjumusi.

SUUKOOL VÕITLEB SUUKOLLIDEGA

Rukkilill lasteaed osaleb alates 2019 aastast kampaanias SUUKOOL VÕITLEB SUUKOLLIDEGA!
Laste ja vanemate tähelepanu juhtimiseks regulaarse harjamise olulisusele võtavad lasteaiaõpetajad osa üleriigilisest kampaaniast “SUUKOOL VÕITLEB SUUKOLLIDEGA!”.

Kampaania korraldatud Suukool.ee

KIUSAMISEST VABA METOODIKA

Sillamäe Lasteaed Rukkilill liitus „Kiusamisest vabaks“ metoodikaga 2014a.

“Kiusamisest vabaks” on ennetav metoodika, mille eesmärk on luua üksteist arvestav ja kaasav suhe nii lasteaia kui ka algklasside laste vahel. Samuti on metoodika eesmärgiks luua kiusamist ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning austavalt, kus lapsed hoolivad üksteisest ning sekkuvad ja kaitsevad kiusamise eest kaaslast, kes seda ise teha ei suuda.

Lasteaias loodud heade suhte pagas aitab toime tulla ka sotsiaalsete suhetega perekonnas. Kiusamise ennetamise võtmeisikuks lasteaias on õpetaja. Tema suhtumine iseendasse, lastesse, lastevanematesse, kolleegidesse ja inimestesse üldiselt on määrava tähtsusega. Võime küsida: Kuidas õpetaja hindab ennast sõbralike ja toetavate suhete loojana? Kuidas õpetaja iseloomustab erinevaid lapsi ja lapsevanemaid kaaslaste ja koostööpartneritena?

“Kiusamisest vabaks!” metoodika lähtub lapsest ning keskendub kogu lasterühmale tervikuna.

Kiusamisvastasel programmil on kolm sihtgruppi:

  • Lastega töötavad professionaalid ehk kogu lasteaia personal. Neid innustatakse ja juhendatakse sallivust suurendavate sotsiaalsete käitumismudelite rajamisel. Lasteaia töötajad on eeskujudeks ja inspireerijateks.
  • Lapsevanemad, keda innustatakse programmi tegevusi toetama ja muudetakse otseste ettepanekutega nende tegevuste eest vastutavaks.
  • Lapsed, keda soositakse muutuma aktiivsemaks. Erilist tähelepanu pööratakse passiivsetele pealtvaatajatele, kes moodustavad tähtsa osa tõrjumismudelitest.

Projekt „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis“.

Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit. Eestis on projekti eestvedajaks MTÜ Lastekaitse Liit.

ROBOOTIKA LASTEAIAS

Sillamäe Lasteaed Rukkilill sai toetuse Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuselt (HITSA) digitaalse õppevara omandamiseks programmi Proge Tiigri raames. Robotite abil muudame õppe-ja kasvatustegevust veel huvitavamaks ja põnevamaks laste jaoks. Projekti raames soetati lasteaiale 4 Bluebotit, 5 Ozobotit, mängumatid. Alustame programmeerimise aluste- ja robootikaga tutvumist lastega altest 3. eluaastast. Hakkame roboteid kasutama igas õppe-ja kasvatustegevuse valdkonnas, sh ka keelte õppimises.

8. novembril Sillamäe Lasteaias Rukkilill toimus robootika meistriklass nii lasteaialastele kui ka lastevanematele.. Õpetajad Jana ja Anna tutvustasid lapsevanematele tegevusi, mis on seotud infotehnoloogiaga. Õpetajad kasutasid oma mestriklassi tegevuses Beeboti-, Blueboti- ja Ozoboti, näitasid koos lastega lapsevanematele ja lasteaiaõpetajatele, kuidas toimub Sillamäe Lasteaias Rukkilill programmeerimise õppeprotsess. Lasteaialapsed koos lapsevanematega koostasid uusi mänge ja mõtlesid, kuidas huvitavalt neid kasutada just eesti keele õppeprotsessis. Meistriklassi tulemusena olid tehtud uued metoodilised vahendid robotite kasutamiseks õppeprotsessis. Lasteaialaste ideed on kasutusel rühmades eesti keele õppe toetamiseks.Mängud robotitega “Mõista mõista mis see on?”, “Lõbus teekond lasteaeda”, “Minu lemmik muinasjutt”, ” “Koos isaga sõidame autoga”.

KEELEKÜMBLUS

Esimene keelekümblusrühm avati Sillamäe Lasteaias Rukkilill 2010a.

Mis on keelekümblus?

Rikastav mitme keele mall:

  • Laps tuleb toime keelega igapäevaelus.
  • Keel on õpetamise vahend, mitte õpetamise eesmärk.
  • Keelekümbluskeelt omandatakse, mitte ei õpita.
  • Üks keel – üks inimene. Õpetaja räägib ainult eesti keelt.
  • Keelekümbluses jõuab iga laps edasi omas rütmis õpitava keele suhtes.
  • Kui laps on motiveeritud, siis laps saavutab eesmärgi.

Keelekümbluse eesmärgid:

  • teise keele funktsionaalne oskus;
  • emakeele valdamine eakohasel tasemel;
  • sihtkeele kultuuri mõistmine ja väärtustamine.
  • Rohkem infot keelekümluse kohta leiad siit:

KEELEKÜMBLUSPROGRAMM

 

KEELEÕPPE PILOOTPROJEKT

Pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas”.

Sillamäe Lasteaed Rukkilill osaleb alates 1.09.2018 riiklikus alushariduse pilootprojketis “Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas”. 

Peamine eesmärk:

Äratada lapses huvi eesti keele ja kultuuri vastu, motiveerida eesti keele õppimist ning tagada mitte-eesti kodukeelega lapsele eesti keele omandamist kooliminekuks.

Pilootprogrammi eesmärgid on:
lapse arengu toetamine läbi keeleõppe;

  • lapsest lähtuv õppe- ja kasvatustegevus;
  • suhtlemine on ainult eesti keeles;
  • mänguviisiline õppetegevus;
  • süsteemsus;
  • järjepidevus;
  • lõimitus tegevus;
  • meeskonnatöö venekeelsete õpetajatega;
  • kvaliteetne õppe- ja kasvukeskkond;
  • partnerlus lapsevanematega.

Õppe -ja kasvatustegevuse kavandamine ning korraldamine

Kavandamine: Pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas“ eestikeelsed rühmaõpetajad kavandavad õppe- ja kasvatustegevused koostöös venekeelsete rühmaõpetajatega. Õppeaasta alguseks koostatakse eestikeelsete tegevuste õppeaasta tegevuskava lähtudes rühma ühisest temaatilisest tegevuskavast. Tegevuskavas on püstitatud õppeaasta eesmärgid ja  eeldatavad tulemused eesti keele omandamises. Kavandamise perioodiks on üks kuu, kusjuures ühte teemast käsitletakse kahe nädala jooksul. Eestikeelseid tegevusi kavandatakse lihtsamas vormis vastavalt laste potentsiaalile.

Korraldamine: Pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas“ mudelit rakendatavas rühmas esimeses vahetuses töötavad üheaegselt kaks õpetajat: üks õpetaja suhtleb ja viib läbi õppe- ja kasvatustegevuse vene keeles ja teine eesti keeles. Hommikuvõimlemine võib toimuda nii eesti kui ka vene keeles. Eestikeelne rühma õpetaja juhendab ja viib läbi rutiinseid tegevusi ja õppetööd eesti keeles paralleelselt venekeelse õpetajaga , jagades lapsed väiksemates alarühmadeks. Jalutuskäigu ajal eesti keelne õpetaja viib läbi õueõpet, õpetab ümbritseva looduse ja inimtegevusega (nt transport, liiklus) seonduvat sõnavara. Eestikeelse õpetaja poolt korraldatavad vaatlused, mängud ning suhtlemine käib ainult eesti keeles, kasutades lapsele arusaadavaid võtteid (miimika, žestid, kehakeel, joonistamine, liikumine jne)

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemused 6-7aastane laps:

  • hindab ja austab eesti kultuuri ja eesti keelt kui oma kodumaa keelt;
  • meeldib rääkida eesti keeles ja tahab rohkem õppida;
  • mõistab eesti keelse lihtsamaid vestluse teemasid;
  • mõistab antud juhendeid ja täidab neid;
  • reageerib adekvaatselt eesti keeles antud korraldusele;
  • mõistab etteloetud ja jutustatud eakohase eestikeelse teksti põhisisu;
  • tunneb ära õpitud/ omandatud sõnad ja väljendid ning mõistab neid, kasutab oma kõnes;
  • kasutab elementaarseid viisakusväljendeid erinevates situatsioonides;
  • oskab alustada ja lõpetada tavalist vestlust; vastab küsimustele, esitab küsimusi;
  • teab peast eestikeelsed luuletused ja laule;
  • tunneb eesti keele tähti; oskab kirjutada tähti ja lühikesi sõnu;
  • oskab kirjutada oma nime trükitähtedega; loeb lühikesi sõnu;
  • tunneb ja nimetab Eesti rahvussümboleid;
  • nimetab eesti rahvustoitu;
  • selgelt tunneb riigi nimetust ja pealinna; tunneb ja oskab nimetada Eesti linnasid, näitab kaardilt; oskab nimetada mõnda Eesti kohanimetust; oskab nimetada Eesti tuntumaid inimesi.

TERVIST EDENDAV LASTEAED

Sillamäe Lasteaed Rukkilill on liitunud tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga detsembril 2015. a.

Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Laste ja noorte tervis ning heaolu on seotud riigi sotsiaal-, haridus-, tervishoiu- ja majanduspoliitikaga täiskasvanute otsuste, tegevuste ja toimetuleku kaudu.

Prioriteetsed võtmealad ja valdkonnad

1. Meeskonnatöö, eestvedamine ja juhtimine

2. Õppimine, õpetamine ja tervisliku eluviisi kujundamine

3. Turvaline ja arendav õppe-ja kasvatuskeskkond

Põhieesmärgid:

1. Tagada lapse emotsionaalne mugavus ning positiivne psühholoogiline enesetunne suhtlemisel eakaaslaste ning täiskasvanutega nii lasteaias kui perekonnas.

2. Jätkata õigete toitumisharjumuste kujundamist. Tutvustada eesti ja vene toitumistraditsioone.

3. Kujundada lastel ettekujutus harmoonilisest seosest inimese ja ümbritseva keskkonna vahel ning vastutustunne tervise hoidmise eest.

4. Aktiviseerida lasteaia töötajate ning lastevanemate motiveerimist laste tervise parendamisega seotud tegevuste organiseerimisel (õpi- ning tegutsemisvajadus).

Tervise edendamise meeskond:

Kristina Kudakova, Svetlana Fartukova, Anneli Vassijeva,

Maarika Priske, Inna Kalda, Irina Irõškina, Kailis Sabenina,

Jelena Tolstykh, Nina Ivanova.

https://toitumine.ee/